Máilmmimuitu Karl Tiréna čoakkáldat

Tiréns samling finns hos Svenskt visarkiv och innehåller inspelningar med mer än 100 jTiréna čoakkáldat lea Ruoŧa lávllaarkiivvas ja das leat eanet go 100 báddejuvvon juoigit, mat leat báddejuvvon gaskkal 1913 ja 1915. Dát lea vuosttáš gearddi go álgoálbmot kulturdovddaheapmi nammaduvvo máilmmimuitun.

Báddejuvvon gáhččerullii

Stašuvdnabearráigeahčči Karl Tirén dagai guhtta mátki ruoŧa bealde Sámi. Dan áiggi ođđaseamos jietnabáddenrusttegiin – fonográfain ja gáhččerullain – son mátkkoštettiin dokumenterii ja báddii sámi luođi. Duojár Maria Persson-Johansson, gii ieš lei beakkán juoigi, šattai Tiréna deháleamos diehtoaddi ja ofelaš sámi kultuvrii, ovdalaččat ledje hárvvus olggobealde olbmot ožžon dákkár vejolašvuođa.

Unesco máilmmimuitoprográmma

Máilmmimuitu lea bálkkašupmi mii addo arkiivii dahje girjerádjosii mas árvvoštallo leat stuorra árvu olmmošvuhtii. Ovdamearkan máilmmimuittuide mat gávdnojit dál leat Astrid Lindgrena arkiiva (Gonagaslaš girjerájus), Silbabiibbal (Stuhkie universitehtagirjerájus) ja Dag Hammarskjölda čoakkáldat (Gonagaslaš girjerájus).

Unesco áššedovdiprográmmas gávdnu Memory of the World, máilmmimuitoprográmma, mas vuolggasadjin lea ahte soames arkiivvat, čoakkáldagat ja buktagat leat olmmošvuođa aktasaš árbi nugo objeavttat Unesco máilmmiárbelisttus. Daid mearkkašupmi botke áigeguovdilis ja kultuvrralaš rájiid ja galgá seailluhuvvot otná ja boahtteáiggi buolvvaide.

Loga eanet

• Čiekŋut čoakkáldahkii ja guldal jietnabáttiid
• Loga eanet Unseco máilmmiprográmma birra

Mii lea máilmmimuitu?

Guldal Stáhta musihkkadoaimmahaga váldodirektevra, Dan Lundberga, muitaleami maid dat mearkkaša go nammaduvvo máilmmimuiton. Filbma lea ruoŧagillii.